Debora Vaarandi 100

1. oktoobril 2016 täitub Eesti luuleklassiku Debora Vaarandi sünnist 100
aastat. Sel puhul toimub Vaarandi kodukandis Saaremaal juubelinädal, mis
tipneb poetessi mälestuskuju avamisega.

Juubelinädala avab teisipäeval, 27. septembril kell 14 Kuressaare
Gümnaasiumis toimuv Debora Vaarandi luulekonkurss “Kasvasin kesk kadakaid”.
Konkurss on kolmes vanuserühmas ja osalejateks on kooliõpilased üle Saare
maakonna. Iga osaleja on esitamiseks ette valmistanud ühe Vaarandi
luuletuse.

Reedel, 30. septembril kell 12.30–16.30 toimub Kuressaare kultuurikeskuse
suures saalis kirjanduskonverents “Debora Vaarandi 100”. Konverents on
kõigile tasuta ja seal esinevad ettekannetega: Tallinna Ülikooli
emeriitprofessor Rein Veidemann “Tuvi meie aknal. Debora Vaarandi sajand”,
kirjanik Ülo Tuulik “Isiklikke mälestusi Deborast”, Tartu Ülikooli eesti
kirjanduse teadur Kadri Tüür “Muld ja aed Debora Vaarandi luules”, kirjanik
Jaak Urmet “Luuletaja, kelle jaoks „ei olnud vabariik mingi püha lehm“.
Debora Vaarandi jt kommunistide mälestused”, Saare maakonna
emakeeleõpetajate ainekomisjoni esimees Merle Rekaya “Debora Vaarandi
looming Saaremaa õpetajate kirjandustundides”. Konverentsi modereerib
Vaarandi kodukandist Laimjalast pärit keeleteadlane Jaan Õispuu.
Konverentsil saab kuulda ka Vaarandi luulekonkursi võiduesitusi.

Juubelinädal tipneb 1. oktoobril poetessi kodukülas Laimjalas
mälestuskuju avamisega. Pidupäeva avab kell 10.15 Laimjala mõisa eest
algav Debora Vaarandi kodukanti tutvustav ekskursioon, mida veavad
Vaarandit isiklikult tundnud Laimjala raamatukogu pikaaegne juhataja Milvi
Rapp ning Jaan Õispuu. Kell 11.00 algab Laimjala rahvamajas “Mälestuste
päev”, kus oma mälestusi poetessist on jagamas Ingrid Rüütel, Enda Naaber,
Ülo Tuulik, Soome kirjanik Antti Tuuri koos abikaasa Merja
Hietaharju-Tuuriga, Tuljo Ella, Milvi Rapp ja teised Debora Vaarandi
sugulased ja sõbrad. Pidupäev kulmineerub kell 13.00 Debora Vaarandi
mälestuskuju avamisega Laimjala mõisaansambli õuel. Kuju autoriteks on
Simson Seakülast ja Paul Mänd, arhitekt on Jüri Irik. Kuju valmimist on
toetanud arvukad eraannetajad ja ettevõtjad, Leader-programm, Laimjala
vald, Kultuurkapital ja kohaliku omaalgatuse programm.

Pidupäeva lõpetab kell 15.15 algav Riho Sibula kontsert Debora Vaarandi
100. sünniaastapäeva auks. Laimjala rahvamajas toimuva kontserdi piletitulu
läheb poetess Debora Vaarandi mälestusmärgi ümbruse kujundamiseks, pileti hind on
südame järgi.

Debora Vaarandi juubeli tähistamise ning mälestuskuju püstitamise
peakorraldaja on Laimjala Loodussõprade Selts. Sündmust on ette valmistatud
alates 2014. aastast, sealjuures on mälestuskuju fondi toetuseks kahel
aastal Laimjala mõisapargis korraldatud heategevuslikku kontserti “Laimjala
valss”.

Debora Vaarandi (1.10.1916 − 28.04.2007) lapsepõlv ja kujunemisaastad
möödusid Laimjala mõisas ning selle läheduses asuvas mõisa viinaköögist
elumajaks ehitatud hoones. Vaarandi õppis kohalikus Kahtla koolis, tema
loomingut on mõjutanud siinne loodus, rannad, loopealsed, rändrahnud,
kohalikud inimesed ja olustik.

Georg Otsa poolt kuulsaks lauldud “Saaremaa valsi” sõnade autorile Debora
Vaarandile oli kodukant Laimjala laulu otseseks inspiratsiooniallikaks.
Vaarandi kirjutas “Saaremaa valsi” aluseks oleva poeemi “Talgud Lööne soos”
just Laimjala kodutalus toimunud heinatalgutest inspiratsiooni ammutades.